Hotell

Hotelli nimi on Buenos Aires. Selline odavamat sorti hotell, tubades puudub konditsioneer, shampoon, föön jm, mis tavaliselt olemas on.

Tuba on väiksemat sorti korter - magamistuba 2 voodiga ja elutuba kööginurgaga. Köögis on kõik eluks vajalik olemas - külmik, pliit, potid-pannid, taldrikud jne. Elutoas on ka 2-kohaline lahtitehtav diivan. Lapsed magavad meil magamistoas ja meie diivanil, sest sealt tuleb läbi rõduukse natukenegi värsket õhku.

Toiduvalik on kesine ja igavavõitu, aga viga on ilmselt minus, sest ma olen heaga ära hellitatud.

Aga see hotell ja ilmselt terve linnaosa, võimalik, et kogunisti terve saar on väga sõbralik ja salliv ning tolerantne turistide maitseeelistuste suhtes. Elus esimest korda tunnet end vähemusse kuuluvat, sest nii umbes üle poole hotelli elanikest on geid. Peamiselt mehed, aga ka naisi kohtab. Ja kui me end kenasti hotelli basseini äärde sisse seadsime, et lapsed saaksid hullata, avastasime end äkki keset geiparadiisi. Pean ennast ka üsna sallivaks antud teema suhtes, aga see oli liig, mis liig. Need, kes Eestis kahe käega kooseluseaduse poolt olid, võiksid tulla siia ja mõelda, kas me oleme ikka selliseks asjaks valmis. 

Sellest, millise kultuurishoki osaliseks me õhtul saime, kui välja meelt lahutama läksime, juba järgmises peatükis.

Siit aga mõningad stiilinäited basseini äärest:

Bassein

Väljas oli veel pime, kui lapsed ärkasid. Aston ei jõudnud ära oodata, millal ükskord ujuma saab. Enne hommikusööki ta vees ära käiski, mis sest et õhk oli veel jahe.

Päike tuli maja tagant välja ja siis läks soojaks. Täna on üsna jahe, ainult 24 kraadi, homsest on juba kuum.

Tüdrukud tegid hommikul trenni.

Saabumine

Kodust lahkusime kl 9.30 hommikul ja kohale jõudsime u 12 tundi hiljem. Lennud toimusid plaanipäraselt, kuskil passimist ei olnud.

Hotelli sõitsime lennujaamast kohaliku liinibussiga, 3.50 nägu. Nii umbes veerand tunniga olime kohal.

Faktid

Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast.

1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria). Kanaari saarte valitsus töötab neli aastat Santa Cruz de Tenerife's, järgmised neli aastat Las Palmas de Gran Canaria's. Linn, kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn.


Arhipelaagi pindala on 7447 km², elanike arv on 1 605 000. Arhipelaag koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilise päritoluga saarekesest. Saartest möödub Kanaari hoovus.

Suuremateks Kanaari saarteks on Lanzarote, Fuerteventura (2019 km²), Gran Canaria (1560 km²), Tenerife (2057 km²), La Gomera, La Palma, El Hierro. Saared erinevad üksteisest ka maastiku ja kliima poolest. Saared on vulkaanilised ja mägised. Kõrgeim tipp on Tenerifel asuv Teide vulkaan (3718 m), mis on ühtlasi kogu Hispaania kõrgeim tipp. Saartel on palju endeemseid taime- ja loomaliike.

Ajalugu
Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 aastat tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.).

Saared tekkisid vulkaanipursete tagajärjel. Juba vanades Kreeka ja Rooma ürikutes räägitakse Kanaaridest kui õnnelikest saartest – seda eelkõige kauni looduse pärast. Platon arvas, et Kanaarid on merepõhja vajunud Atlantise vee peale jäänud osa ning see arvamus püsis sajandeid. Kanaare on peetud ka müütiliseks Eedeni aiaks.

Kanaaride päriselanikud olid guantšid. ’Guan’ tähendas ’inimene’ ja sõna teine pool ’valge mägi’ oli viide lumisele Teide mäetipule.
Kanaari saari külastati juba meie ajaarvamise alguspäevil. Siis tegid seda araabia meremehed, kes tõid retkedelt kaasa sõbralike saareelanike kingitud senitundmatuid koeratõuge, linde ja söödavaid taimi.

Kliima
Gran Canarial on aastaringne pehme, lähistroopiline kliima. Saare lõunaosa on soojem ja kuivem, mistõttu on kuurordid koondunud sinna. Aasta keskmine kõrgeim temperatuur on 25 kraadi ja madalaim 17 kraadi.

Söök
Kanaaridele iseloomulik kokakunst sai alguse 15. sajandil pärast hispaanlaste vallutust. Kohalikus köögis on segunenud traditsioonilised hispaania retseptid aafrika ja ladina-ameerika kokakunstiga. Toitude valik on väga kirev, sisaldades nii kala kui ka puu- ja juurvilju.

Kanaaride hõrgutisi:
Papas arrugadas - soolases merevees koorega keedetud kartulid
Sardinas – sardiinid
Salpicon – salat hakitud tomatite, paprika ja sibulaga
Ensalada de bacalao – eksootiline salat soolatud tursast, apelsinidest, sibulatest, kartulitest ja oliividest
Pinchos morunos – vürtsikad hakkliha-vorstid
Jamon serrano – õhkkuivatatud seakints
Gazpacho – populaarne külmsupp tomatist, küüslaugust, sibulast ja kurgist
Ajo blanco – populaarse maitsega külmsupp küüslaugu, mandlite ja viinamarjadega
Sopa de picadillo – kana- ja singipüree
Tortilla Espanola – hispaania omlett, mis sisaldab kartulit ja muna
Ensalada rusa – vürtsikas kartulisalat oliivide ja paprikaga

Lennuinfo

Minek 19.10.14 (pühapäev) Tln-Manchester 11.15-12.15 ja Manchester-Las Palmas 13.55-18.45
Tulek 27.10.14 (esmaspäev) Las Palmas – Düsseldorf 6.25-12.05 ja Düsseldorf-Tln 17.25-20.45